(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (5) on liidus tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele (edaspidi „finantsinstitutsioonid“) kehtestatud usaldatavusnõuete õigusraamistik. Pärast 2007.–2008. aastal puhkenud finantskriisi ja suures osas Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) poolt 2010. aastal kokku lepitud rahvusvaheliste standardite ehk Basel III raamistiku põhjal vastu võetud usaldatavusnõuete õigusraamistik on aidanud suurendada liidus tegutsevate finantsinstitutsioonide vastupanuvõimet ning valmistada neid paremini ette võimalike raskustega, sealhulgas võimalikest tulevastest kriisidest põhjustatud raskustega toimetulekuks.

(2)

Määrust (EL) nr 575/2013 on pärast selle jõustumist korduvalt muudetud, et kõrvaldada usaldatavusnõuete õigusraamistiku allesjäänud puudused ja viia lõpule mõningate ülemaailmse finantsteenuste reformi seni realiseerimata elementide rakendamine, mis on olulised finantsinstitutsioonide vastupanuvõime tagamiseks. Nende muudatuste seas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2395, (6) millega kehtestati rahvusvahelisele finantsaruandlusstandardile nr 9 Finantsinstrumendid (IFRS 9) ülemineku kord määruses (EL) nr 575/2013, et leevendada IFRS 9 rakendamise mõju omavahenditele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/630 (7) kehtestati määruses (EL) nr 575/2013 viivisnõuete kahju miinimumkatte nõue (nn usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism).

(3)

Peale selle lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (8) määrusesse (EL) nr 575/2013 mõned Basel III raamistiku viimased elemendid. Nende elementide seas on muu hulgas finantsvõimenduse määra ja finantsvõimenduse määra puhvri uued määratlused, mis kumbki ei lase finantsinstitutsioonidel finantsvõimendust liigselt suurendada, samuti sätted teatavate tarkvaraga seotud varade soodsama usaldatavusnõuete kohase käsitluse kohta ning pensionide või palkadega tagatud teatavate laenude soodsam käsitlus, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) antavate laenude muudetud toetuskoefitsient (edaspidi „VKE toetuskoefitsient“) ning krediidiriski omavahendite uued nõuded selliste üksuste vastu olevate nõuete puhul, mis käitavad või rahastavad füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke, mis pakuvad või toetavad olulisi avalikke teenuseid (edaspidi „taristu toetuskoefitsient“).

(4)

COVID-19 pandeemia põhjustatud rängal majandusšokil ja erakorralistel viiruse tõkestamise meetmetel on olnud majandusele kaugeleulatuv mõju. Kui ettevõtete probleemid on seotud tarneahelate katkemise, ajutiste sulgemiste ja vähenenud nõudlusega, seisavad kodumajapidamised silmitsi töötuse ja sissetulekute langusega. Liidu ja liikmesriikide ametiasutused on võtnud otsustavaid meetmeid, et aidata kodumajapidamistel ja maksejõulistel ettevõtetel toime tulla majandustegevuse tõsise, kuid ajutise aeglustumisega ja sellest tuleneva likviidsuspuudujäägiga.

(5)

Finantsinstitutsioonidel on majanduse taastamisel keskne roll. Samas aga mõjutab tõenäoliselt ka neid halvenev majandusolukord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (9) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (10) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ja pädevad asutused on teinud finantsinstitutsioonidele ajutisi järeleandmisi kapitali, likviidsuse ja tegevusnõuete osas, et finantsinstitutsioonid saaksid vaatamata keerulisemale majanduskeskkonnale jätkuvalt täita oma rolli reaalmajanduse rahastamisel. Eelkõige komisjon, Euroopa Keskpank ja EBA on selgitanud, kuidas kohaldada määruses (EL) nr 575/2013 juba sätestatud paindlikkust, andes COVID-19 puhanguga seoses välja tõlgendusi ja suuniseid usaldatavusraamistiku kohaldamise kohta. Sellised suunised hõlmavad komisjoni 28. aprilli 2020. aasta tõlgendavat teatist, milles käsitletakse arvestus- ja usaldatavusraamistiku kohaldamist ELis pangalaenude andmise edendamiseks – Ettevõtjate ja kodumajapidamiste toetamine COVID-19 puhangu ajal. Vastusena COVID-19 pandeemiale on Baseli komitee lubanud ka teatavat paindlikkust rahvusvaheliste standardite kohaldamisel.

(6)

On oluline, et finantsinstitutsioonid kasutaksid oma kapitali seal, kus seda on kõige enam vaja, ning et nende tegevust toetaks liidu õigusraamistik, tagades samas, et finantsinstitutsioonid järgiksid oma tegevuses usaldatavusnõudeid. Lisaks kehtivate nõuetega juba võimaldatud paindlikkusele tagaksid määruste (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 sihipärased muudatused usaldatavusnõuete õigusraamistiku sujuva koostoime COVID-19 pandeemiaga seoses võetud eri meetmetega.

(7)

COVID-19 pandeemia erakorralised asjaolud ja enneolematud probleemid nõuavad viivitamatut tegutsemist tagamaks, et fiantsinstitutsioonid oleksid võimelised suunama rahalisi vahendeid tõhusalt ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning et leevendada COVID-19 pandeemia põhjustatud majandusšokki.

(8)

COVID-19 pandeemia kontekstis riikide valitsuste või muude selliste avaliku sektori asutuste poolt antud garantiid, mida määruse (EL) nr 575/2013 III osas sätestatud krediidiriski maandamise standardmeetodi kohaselt peetakse võrdväärselt krediidivõimeliseks, on riskimaandamise mõju poolest võrreldavad garantiidega, mille annavad ametlikud ekspordikrediidiasutused, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 47c. Seepärast on põhjendatud viia nende viivisnõuete miinimumkatte nõuded, millel on riikide valitsuste või muude avaliku sektori asutuste garantii, vastavusse nende viivisnõuete miinimumkatte nõuetega, millel on ametlike ekspordikrediidiasutuste garantii.

(9)

COVID-19 pandeemia käigus on ilmnenud, et kriisiolukorras võib osutuda oluliseks võimalus jätta teatavad nõuded keskpankade vastu ajutiselt finantsinstitutsiooni koguriskipositsiooni näitaja arvutamisest välja, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429a määrusega (EL) 2019/876 muudetud sõnastuses. Kaalutlusõigust selliste nõuete väljajätmiseks hakatakse aga kohaldama alles 28. juunist 2021. Seetõttu ei oleks pädevatel asutustel võimalik enne nimetatud kuupäeva seda võimalust kasutada, et tegeleda keskpankade vastu olevate nõuete suurenemisega, mis leiab eeldatavasti aset rahapoliitika meetmete tulemusel, mida kasutatakse COVID-19 pandeemia majandusliku mõju leevendamiseks. Peale selle tundub, et sellise võimaluse tulemuslikkust pärsib ajutise väljajätmise korral tasakaalustamise eesmärgil toimuva ümberkalibreerimise vähesem paindlikkus, mis piiraks finantsinstitutsioonide võimet suurendada kriisiolukorras nõudeid keskpankade vastu. See võiks kokkuvõttes sundida finantsinstitutsioone vähendama kodumajapidamistele ja ettevõtjatele laenu andmist. Seega, et vältida tasakaalustava ümberkalibreerimise soovimatuid tagajärgi ja tagada kõnealuse väljajätmise tulemuslikkus võimalike tulevaste šokkide ja kriiside korral, tuleks ümberkalibreerimise korda muuta. Lisaks tuleks selleks, et tagada nimetatud kaalutlusõiguse kasutamise võimalus praeguse COVID-19 pandeemia ajal, võimaldada keskpankade vastu olevate teatavate nõuete ajutist väljajätmist juba enne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud finantsvõimenduse määra nõude kohaldamise algust 28. juunil 2021. Kuni määrusega (EL) 2019/876 kehtestatud finantsvõimenduse määra arvutamist käsitlevate muudetud sätete kohaldamiseni tuleks artiklit 429a jätkuvalt kohaldada sellises sõnastuses, mis viidi sisse komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/62 (11).

(10)

2017. aastal vaatas Baseli komitee läbi finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse arvutamise tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute puhul, et tagada tehingutega olemuslikult kaasneva finantsvõimenduse nõuetekohane kajastamine nende tehingute käsitlemisel ning et võimalikud raamatupidamislikud erinevused ei mõjutaks võrreldavate positsioonidega finantsinstitutsioonide arvutuskäike. Liidus kehtestati läbivaatamise tulemus määrusega (EL) 2019/876. Nimetatud soodsamat kohtlemist hakatakse aga kohaldama alates 28. juunist 2021. Kuna parendatud arvutuskäik kajastaks tehingu tegelikku finantsvõimendust asjakohasemalt ning suurendaks samal ajal finantsinstitutsiooni COVID-19 pandeemia kontekstis laenuandmis- ja kahjumikatmisvõimet, peaks finantsinstitutsioonil olema võimalus kohaldada parendatud arvutuskäiku ajutiselt juba enne, kui määrusega (EL) 2019/876 kehtestatud säte muutub kohaldatavaks kõigi liidu finantsinstitutsioonide suhtes.

(11)

Paljudele liidus tegutsevatele finantsinstitutsioonidele kohaldub alates 1. jaanuarist 2018 IFRS 9. Kooskõlas Baseli komitee vastu võetud rahvusvaheliste standarditega lisati määrusega (EL) 2017/2395 määrusesse (EL) nr 575/2013 üleminekukord, et leevendada võimalikku olulist negatiivset mõju finantsinstitutsioonide esimese taseme põhiomavahenditele, mis tuleneb IFRS 9 kohasest eeldatava krediidikahjumi arvestusest.

(12)

Standardi IFRS 9 kohaldamine COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslanguse ajal võib tuua kaasa eeldatava krediidikahjumi eraldiste järsu ja olulise suurenemise, kuna paljude riskipositsioonide puhul võib olla vaja arvutada finantsinstrumendi kehtivusaja jooksul eeldatav kahjum. Baseli komitee, EBA ja ESMA on selgitanud, et finantsinstitutsioonidelt oodatakse, et nad ei kohaldaks sellises eriolukorras nagu COVID-19 pandeemia mehaaniliselt oma olemasolevaid eeldatava krediidikahjumi arvutamise meetodeid, vaid kasutaksid selle asemel IFRS 9-le omast paindlikkust, näiteks selleks et võtta asjakohaselt arvesse pikaajalisi majandussuundumusi. Baseli komitee leppis 3. aprillil 2020 kokku suurema paindlikkuse võimaldamises IFRS 9 mõju sujundamiseks mõeldud üleminekukorra rakendamisel. Et piirata regulatiivse kapitali võimalikku volatiilsust, mis võib tekkida, kui COVID-19 pandeemia tõttu tuleb oluliselt suurendada eeldatava krediidikahjumi eraldisi, on vaja laiendada üleminekukorra kohaldamist ka liidu õiguses.

(13)

Et leevendada eeldatava krediidikahjumi eraldiste järsu suurenemise võimalikku mõju finantsinstitutsioonide suutlikkusele anda klientidele laenu ajal, mil seda on kõige rohkem vaja, tuleks üleminekukorda pikendada kahe aasta võrra ning finantsinstitutsioonidel peaks olema lubatud täielikult lisada oma esimese taseme põhiomavahenditele eeldatava krediidikahjumi uute eraldiste suurenemine, mida nad 2020. ja 2021. aastal kajastavad oma finantsvarade puhul, mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud. Need muudatused leevendaksid täiendavalt COVID-19 pandeemia mõju seoses finantsinstitutsioonide eraldiste võimaliku IFRS 9-st tuleneva suurenemisega, säilitades samas eeldatava krediidikahjumi summade suhtes enne COVID-19 pandeemiat kehtestatud üleminekukorra.

(14)

Finantsinstitutsioonil, kes on varem otsustanud üleminekukorda rakendada või mitte rakendada, peaks olema võimalus seda otsust uuel üleminekuperioodil igal ajal muuta, kui tal on selleks eelnev luba pädevalt asutuselt. Pädev asutus peaks tagama, et selline muutmine ei oleks motiveeritud õigusliku arbitraaži kaalutlustest. Seejärel ja pädeva asutuse eelneval loal peaks finantsinstitutsioonil olema võimalus otsustada üleminekukorra rakendamine lõpetada.

(15)

COVID-19 pandeemia erakordset mõju täheldatakse ka finantsturgude äärmusliku volatiilsusena, mis koos ebakindlusega suurendavad valitsemissektori võla tootlust, mis omakorda kasvatab realiseerimata kahjumit finantsinstitutsioonidele kuuluvalt valitsemissektori võlalt. Selleks et leevendada COVID-19 pandeemia ajal keskvalitsuse võla turgude volatiilsuse märkimisväärset negatiivset mõju finantsinstitutsioonide regulatiivsele kapitalile ja seega finantsinstitutsioonide võimele anda klientidele laene, tuleks taastada ajutine usaldatavusfilter, mis seda mõju neutraliseeriks.

(16)

Finantsinstitutsioonidelt nõutakse oma sisemudelite igapäevast järeltestimist, et hinnata, kas mudelid tekitavad piisavalt kapitalinõudeid kauplemisportfelli kahjumi katmiseks. Järeltestimise nõude täitmata jätmiste (s.o ületamiste) korral kohaldatakse juhul, kui neid on rohkem kui teatav arv aastas, sisemudelite abil arvutatavatele tururiski omavahendite nõuetele täiendavat kvantitatiivset kordajat. Järeltestimise nõue on sellisel COVID-19 pandeemiast põhjustatud äärmusliku volatiilsuse perioodil väga protsükliline. Kriisi tagajärjel on sisemudelite suhtes kohaldatav tururiski kvantitatiivne kordaja oluliselt suurenenud. Kuigi Basel III tururiski käsitlev raamistik võimaldab pädevatel asutustel selliseid erakorralisi sündmusi tururiski sisemudelites leevendada, ei ole selline järelevalvealane kaalutlusõigus määruse (EL) nr 575/2013 alusel täielikult olemas. Seepärast tuleks anda pädevatele asutustele täiendav paindlikkus leevendada COVID-19 pandeemia ajal täheldatud äärmusliku turuvolatiilsuse negatiivset mõju, et välistada sellised 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 toimunud ületamised, mis ei tulene sisemudelite puudustest. COVID-19 pandeemiast saadud kogemustele tuginedes peaks komisjon hindama, kas sellist paindlikkust tuleks võimaldada ka äärmusliku turuvolatiilsuse episoodide korral tulevikus.

(17)

2020. aasta märtsis vaatas keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm läbi Basel III raamistiku viimaste elementide rakendamise ajakava. Ehkki enamik nimetatud elementidest ootab veel liidu õigusesse ülevõtmist, on globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate finantsvõimenduse määra puhvri nõue määrusega (EL) 2019/876 kehtestatud muudatuste näol juba üle võetud. Seepärast ja eesmärgiga tagada liidus asutatud finantsinstitutsioonidele, kes tegutsevad ka väljaspool liitu, rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused, tuleks nimetatud määruses sätestatud finantsvõimenduse määra puhvri nõude kohaldamise kuupäev lükata ühe aasta võrra edasi 1. jaanuarile 2023. Kui finantsvõimenduse määra puhvri nõude kohaldamine lükatakse edasi, ei kaasneks edasilükkamise perioodil selle nõude täitmata jätmisega direktiivi 2013/36/EL artiklis 141c sätestatud tagajärgi ega kohaldataks sellega seoses kõnealuse direktiivi artiklis 141b sätestatud väljamaksete piiranguid.

(18)

Seoses laenudega, mida krediidiasutused annavad pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele laenuvõtja pensioni või palga kõnealusele krediidiasutusele osalise tingimusteta ülekandmise vastu, muudeti määrusega (EL) 2019/876 määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 123, et selliseid laene oleks võimalik käsitleda soodsamalt. Sellise käsitluse kohaldamine COVID-19 pandeemia kontekstis motiveeriks krediidiasutusi suurendama laenuandmist töötajatele ja pensionäridele. Seetõttu on vaja kehtestada sellele sättele varasem kohaldamiskuupäev, et krediidiasutused saaksid seda juba kasutada COVID-19 pandeemia ajal.

(19)

Kuna VKE toetuskoefitsient ja taristu toetuskoefitsient võimaldavad käsitleda VKEde ja taristutega seotud teatavaid riskipositsioone soodsamalt, motiveeriks nende kohaldamine COVID-19 pandeemia kontekstis finantsinstitutsioone suurendama hädavajalike laenude andmist. Seetõttu on vaja kehtestada mõlemale toetuskoefitsiendile varasem kohaldamiskuupäev, et finantsinstitutsioonid saaksid neid juba kasutada COVID-19 pandeemia ajal.

(20)

Teatavate tarkvaraga seotud varade usaldatavusnõudeid muudeti määrusega (EL) 2019/876, et toetada üleminekut digitaalsemale pangandussektorile. Seoses digiteenuste kiirendatud kasutuselevõtuga, mis on tulenenud COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks vastu võetud riiklikest meetmetest, tuleks nende muudatuste kohaldamise kuupäev tuua varasemaks.

(21)

COVID-19 pandeemia tagajärgedega võitlemise meetmete toetamiseks võib tekkida vajadus tagada riiklik rahastamine teise liikmesriigi omavääringus nomineeritud riigivõlakirjade emissioonina. Selleks et vältida ebavajalikke piiranguid sellistesse võlakirjadesse investeerivatele finantsinstitutsioonidele, on asjakohane taaskehtestada keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul, mis on nomineeritud mõne teise liikmesriigi omavääringus, üleminekukord selliste nõuete käsitlemiseks krediidiriski raamistikus, ning pikendada üleminekukorda selliste nõuete käsitlemiseks riskide kontsentreerumise piirmäärade raames.

(22)

COVID-19 pandeemiast tingitud erakorralistel asjaoludel oodatakse sidusrühmadelt panust majanduse taastamiseks tehtavatesse jõupingutustesse. EBA, Euroopa Keskpank ja muud pädevad asutused on andnud finantsinstitutsioonidele soovituse dividendimaksete ja aktsiate tagasiostude peatamise kohta COVID-19 pandeemia ajal. Selleks et tagada soovituste järjepidev kohaldamine, peaksid pädevad asutused kasutama täiel määral oma järelevalvevolitusi, sealhulgas õigust kehtestada finantsinstitutsioonidele siduvaid väljamaksete piiranguid või muutuvtasu piiranguid, kui see on asjakohane, kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL. COVID-19 pandeemiast saadud kogemustele tuginedes peaks komisjon hindama, kas pädevatele asutustele tuleks anda täiendavaid siduvaid volitusi väljamaksete piirangute kehtestamiseks erakorralistel asjaoludel.

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt maksimeerida finantsinstitutsioonide laenuandmis- ja kahjumikatmisvõimet seoses COVID-19 pandeemiaga, säilitades samas nende vastupanuvõime, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Selleks et COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks vastu võetud erakorralised toetusmeetmed oleksid igati tulemuslikud, säilitamaks pangandussektori vastupanuvõime ja motiveerimaks finantsinstitutsioone laenuandmist jätkama, on vaja, et kõnealuste meetmete leevendav mõju kajastuks kohe regulatiivsete kapitalinõuete määramise viisis. Võttes arvesse usaldatavusnõuete õigusraamistiku sellekohase muutmise pakilisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(25)

Kuna kavandatud meetmeid õigustavad COVID-19 pandeemia põhjustatud erandlikud asjaolud nõuavad kiiret tegutsemist, leiti, et asjakohane on teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(26)

Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 vastavalt muuta,

1)

Artikli 47c lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 114 lõige 6 jäetakse välja.

3)

Artikli 150 lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunkt ii asendatakse järgmisega:

4)

Artiklit 429a, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876, muudetakse järgmiselt:

5)

Artikkel 467 jäetakse välja;

6)

Artikkel 468 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 468

Õiglases väärtuses muus koondkasumis mõõdetud realiseerimata kasumi ja kahjumi ajutine käsitlemine COVID-19 pandeemia taustal

1.   Erandina artiklist 35 võivad finantsinstitutsioonid ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022 (edaspidi „ajutise käsitluse periood“) jätta oma esimese taseme põhiomavahendite kirjete arvutusest välja summa A, mis arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

kus:

a	=	realiseerimata kasumi ja kahjumi summa, mis on kogunenud alates 31. detsembrist 2019, mis on kajastatud bilansi kirjel „õiglases väärtuses muus koondkasumis mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutus“ ja mis vastab käesoleva määruse artikli 115 lõikes 2 osutatud keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja käesoleva määruse artikli 116 lõikes 4 osutatud avaliku sektori asutuste vastu olevatele nõuetele, välja arvatud finantsvarad, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa („IFRS 9 käsitlev lisa“) liites A, ning
f	=	tegur, mida kohaldatakse igal aruandeaastal ajutise käsitluse perioodi jooksul vastavalt lõikele 2.

2.   Finantsinstitutsioonid kasutavad lõikes 1 osutatud summa A arvutamiseks järgmisi tegureid:

a)	1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;

b)	0,7 ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;

c)	0,4 ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.

3.   Kui finantsinstitutsioon otsustab kohaldada lõikes 1 sätestatud ajutist käsitlust, teavitab ta pädevat asutust oma otsusest vähemalt 45 päeva enne sellist käsitlust kajastava teabe osas aruannete esitamise kuupäeva. Kui finantsinstitutsioon on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta ajutise käsitluse perioodi jooksul oma algse otsuse ühe korra tagasi võtta. Finantsinstitutsioonid avalikustavad, kas nad kohaldavad nimetatud ajutist käsitlust.

4.   Kui finantsinstitutsioon jätab oma esimese taseme põhiomavahendite kirjetest välja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt realiseerimata kahjumi summa, arvutab ta uuesti kõik käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded, mille arvutamisel kasutatakse mis tahes järgmist kirjet:

a)	edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis arvatakse kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga c maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest või mille suhtes on kohaldatud riskikaalu kooskõlas artikli 48 lõikega 4;

b)	spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa.

Asjaomase nõude ümberarvutamisel ei võta finantsinstitutsioon arvesse mõju, mida kõnealustele kirjetele avaldavad eeldatava krediidikahjumi eraldised, mis on seotud käesoleva määruse artikli 115 lõikes 2 osutatud keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja käesoleva määruse artikli 116 lõikes 4 osutatud avaliku sektori asutuste vastu olevate nõuetega, välja arvatud need finantsvarad, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A.

5.   Lisaks VIII osas nõutud teabe avalikustamisele avalikustavad finantsinstitutsioonid, kes on otsustanud kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist käsitlust, käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ajavahemikel omavahendite, esimese taseme põhiomavahendite ja esimese taseme omavahendite summad, koguomavahendite suhtarvu, esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu, esimese taseme omavahendite suhtarvu ja finantsvõimenduse määra, mis neil oleks juhul, kui nad nimetatud ajutist käsitlust ei kohaldaks.“

7)

Artiklit 473a muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt: i) esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav lause järgmisega: „1.   Erandina artiklist 50 ning kuni käesoleva artikli lõigetes 6 ja 6a sätestatud üleminekuperioodide lõpuni võivad alljärgnevad finantsinstitutsioonid arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka summa, mis arvutatakse käesoleva lõike kohaselt:“; ii) teine lõik asendatakse järgmisega: „Esimeses lõigus osutatud summa arvutatakse järgmiste summana: a) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABSA): kus: A2,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2; A4,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel; ; = IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt arvutatud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2020 seisuga; = IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2018 seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga, olenevalt sellest, kumb on hilisem; f1 = lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; f2 = lõikes 6a sätestatud kohaldatav tegur; t1 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A2,SA maksudest mahaarvamisest; t2 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A4,SA maksudest mahaarvamisest; t 3 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa maksudest mahaarvamisest; b) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABIRB): kus: A2,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktiga a; A4,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktidega b ja c; ; = IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt arvutatud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt arvutatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2020 seisuga, mida on vähendatud käesoleva määruse artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud oodatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab finantsinstitutsioon väärtuseks nulli; = IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt arvutatud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt arvutatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2018 seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga (olenevalt sellest, kumb on hilisem), mida on vähendatud käesoleva määruse artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud oodatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab finantsinstitutsioon väärtuseks nulli; f1 = lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; f2 = lõikes 6a sätestatud kohaldatav tegur; t1 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A2,IRB maksudest mahaarvamisest; t2 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A4,IRB maksudest mahaarvamisest; t3 = esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa maksudest mahaarvamisest.“;

h)

lõiget 9 muudetakse järgmiselt: i) esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega: „9.   Finantsinstitutsioon otsustab, kas ta kohaldab üleminekuperioodi jooksul käesolevas artiklis sätestatud korda, ja teavitab oma otsusest pädevat asutust hiljemalt 1. veebruariks 2018. Kui finantsinstitutsioon on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse tagasi võtta. Finantsinstitutsioon avalikustab iga käesoleva lõigu kohaselt tehtud otsuse. Finantsinstitutsioon, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 4, millisel juhul teavitab ta oma otsusest pädevat asutust hiljemalt 1. veebruariks 2018. Sellisel juhul määrab finantsinstitutsioon lõikes 1 osutatud A4,SA, A4,IRB, , , t2 ja t3 väärtuseks nulli. Kui finantsinstitutsioon on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse tagasi võtta.. Finantsinstitutsioon avalikustab iga käesoleva lõigu kohaselt tehtud otsuse.“; ii) lisatakse järgmised lõigud: „Finantsinstitutsioon, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 2, millisel juhul teavitab ta oma otsusest pädevat asutust viivitamata. Sellisel juhul määrab finantsinstitutsioon lõikes 1 osutatud A2,SA, A2,IRB ja t1 väärtuseks nulli. Finantsinstitutsioon võib üleminekuperioodil oma otsuse tagasi võtta, kui ta on saanud selleks pädevalt asutuselt eelneva loa. Pädevad asutused teavitavad EBAt vähemalt kord aastas sellest, kuidas kohaldavad käesolevat artiklit nende järelevalve all olevad finantsinstitutsioonid.“

8)

Artikli 495 lõige 2 jäetakse välja.

9)

Lisatakse järgmised artiklid:

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

1)

lisatakse järgmine lõige:

2)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

3)

lõige 7 asendatakse järgmisega: