This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32025R0415
Commission Delegated Regulation (EU) 2025/415 of 13 December 2024 supplementing Regulation (EU) 2023/1114 of the European Parliament and of the Council with regard to regulatory technical standards specifying adjustment of own funds requirement and minimum features of stress testing programmes of issuers of asset-referenced tokens or of e-money tokens
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2025/415, 13. detsember 2024, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1114 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide omavahendite korrigeerimist suuremate omavahendite nõude täitmiseks ja stressitestiprogrammidele esitatavaid miinimumnõudeid
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2025/415, 13. detsember 2024, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1114 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide omavahendite korrigeerimist suuremate omavahendite nõude täitmiseks ja stressitestiprogrammidele esitatavaid miinimumnõudeid
C/2024/6908
ELT L, 2025/415, 24.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/415/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/415/oj
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/415 |
24.3.2025 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2025/415,
13. detsember 2024,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1114 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide omavahendite korrigeerimist suuremate omavahendite nõude täitmiseks ja stressitestiprogrammidele esitatavaid miinimumnõudeid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrust (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937, (1) eriti selle artikli 35 lõike 6 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõudeid kohaldatakse kooskõlas kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 punktiga b ka olulisi e-raha tokeneid emiteerivate e-raha asutuste suhtes ja, kui pädev asutus seda kõnealuse määruse artikli 58 lõike 2 kohaselt nõuab, siis mitteolulisi e-raha tokeneid emiteerivate e-raha asutuste suhtes. |
|
(2) |
Hinnates selliste asjaolude esinemist, mille tõttu tuleb varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentidelt nõuda suuremaid omavahendeid, peaksid pädevad asutused võtma arvesse tokenitega seotud maksejõuetuse võimalikku mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas seda, kas see võib kaasa tuua massilise lunastamise, tagatisvaraga seotud finantsprobleemidest või hoiuste väljavõtmisest tingitud väga suurel määral diskonteeritud hindadega müügi, mis võib põhjustada märkimisväärseid turuhäireid, võimalikke negatiivseid tagajärgi rahastamisele ja võimalikke süsteemseid riske finantssüsteemis tervikuna. |
|
(3) |
Tulenevalt varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite ning nende emitentide uudsusest puudub veel üldine riskihindamisraamistik. Seega peaksid pädevad asutused selleks, et otsustada, kas omavahendite suurendamise nõue on põhjendatud, hindama asjaomaseid emitente igal üksikjuhul eraldi, olles eelnevalt põhjalikult analüüsinud kõiki asjakohaseid riskikriteeriume, mis on sätestatud määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõikes 3. Võimalik omavahendite suurendamise nõue peaks sõltuma emitendiga seotud konkreetsetest asjaoludest. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid, kelle suhtes sellist omavahendite nõuet kohaldatakse, peaksid alati olema vastavalt nende riskidele piisavalt kapitaliseeritud. Kõnealuseks põhjalikuks hindamiseks ja analüüsimiseks tuleks kasutada kogu kättesaadavat teavet nii varasemate perioodide kui ka hetkeolukorra kohta. Üldiselt tuleks omavahendite suurendamist nõuda üksnes juhul, kui risk on suurenenud ja see suurem risk on veel katmata ning kui asjaomase emitendi meetmed ei ole riskide vähendamiseks piisavalt tõhusad. |
|
(4) |
Kui pädev asutus nõuab tokenite emitendi omavahendite suurendamist, peaks sellise suurendamise nõude täitmiseks ette nähtud tähtaeg olema võimalikult lühike, kuna nõuetekohast ja tõhusat riskijuhtimist kohaldav asjakohane emitent peaks olema alati vastavalt oma riskidele piisavalt kapitaliseeritud. |
|
(5) |
Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et konkreetse varapõhise tokeni või e-raha tokeniga seotud riskid, sealhulgas volatiilsus, võivad põhjustada asjaomase emitendi finantsseisundi märkimisväärset halvenemist või ohustada tema finantsstabiilsust, peaks pädev asutus kehtestama asjaomasele emitendile omavahendite suurendamiseks lühema tähtaja. |
|
(6) |
Tagamaks, et varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid teevad usaldusväärseid riskijuhtimisotsuseid, peaksid kõnealused emitendid ja nende asjaomased pädevad asutused mõistma varapõhiste või e-raha tokenite laialdasema kasutamisega kaasnevaid finants- ja operatsiooniriske. Samuti peaksid nad arvesse võtma seoseid tokenite emitentide ökosüsteemiga laiemalt ja olemuslikku seotust traditsioonilise finantssektoriga, mis tuleneb tagatisvara portfellide hoidmisest. Seega on vaja täpsustada emitentide maksevõime- ja likviidsusriskiga seotud stressitestimist. |
|
(7) |
Likviidsusriski stressitestiga tuleks analüüsida, millist mõju avaldaks nn investorijooksu riski realiseerumine, mille puhul tokenite lunastamistaotluste arv järsult suureneb, tuues kaasa tokenite tagatisvara portfelli varade kiirmüügi. Seega on oluline määrata kindlaks likviidsuse stressitestimisele esitatavad miinimumnõuded, näiteks need, mis on seotud juhtimise, andmetaristu, riskide liigitamise ja testimise sagedusega. |
|
(8) |
Stressitesti tulemuste ajakohasuse tagamiseks tuleks oluliste varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide puhul maksevõime stressitest teha kord kvartalis ja mitteoluliste varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide puhul kaks korda aastas. Likviidsuse stressitest tuleks teha kord kuus. |
|
(9) |
Stressitestis tuleks arvestada raskete tagajärgedega, kuid usutavaid finantsstressistsenaariume ja muid stressistsenaariume, nagu likviidsusšokid, krediidišokid, intressimäära- ja valuutašokid, lunastamisriski ja operatsiooniriski realiseerumisega ning kolmandate isikutega seotud šokid. Samuti tuleks selle abil tagada, et kohaldatakse sisemist juhtimiskorda ja kasutatakse asjakohaseid andmetaristuid, mis võimaldavad varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentidel ning pädevatel asutustel mõista riskide iseloomu, kvantifitseerida riske ja koguda tõendeid selle kohta, et kõnealused emitendid liigitavad ja maandavad riske tõhusalt ja püsivalt. |
|
(10) |
Juhtpõhimõttena tuleks stressitestiprogrammide puhul järgida sarnaseid eeskirju ja sarnast lähenemisviisi, mida kohaldatakse krediidiasutuste stressitestide puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (2). Kuid arvestades seda, et muude kui krediidiasutustest varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide elluviidava krüptovaraga seotud tegevuse riskid erinevad krediidiasutuste riskidest, tuleks stressitestimise eesmärgil rühmitada krüoptovaraga seotud tegevused eri riskikategooriatesse. Krüptovaraga seotud tegevuse ja sellega seotud riskide rühmitamine peaks ühtlasi tagama, et asjaomaste tokenite emitendid ja pädevad asutused saavad kindlaks teha kõik funktsioonid, protsessid ja osalejad ning nendega seotud riskid, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurid, ning tuvastada võimalikud probleemid või riskid. Nende tegurite kindlakstegemine peaks hõlbustama asjaomase emitendi eri tegevuste jaoks konkreetsete riskistsenaariumide väljatöötamist ja määramist. Stsenaariumid peaksid olema täpselt määratletud, et kvantifitseerida nende võimalik mõju, võimalike kahjude ulatus ja kindlaksmääratud konkreetsete riskistsenaariumide tõenäosus. Seepärast peaks asjaomane emitent konkreetsete riskide kindlakstegemisel määrama stressistsenaariumi ajavahemiku, mis peaks olema maksevõime stressitesti puhul kolm aastat ja likviidsuse stressitesti puhul kuni üks aasta. |
|
(11) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul. |
|
(12) |
EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide suhtes:
|
a) |
varapõhiste tokenite emitendid; |
|
b) |
olulisi e-raha tokeneid emiteerivad e-raha asutused; |
|
c) |
mitteolulisi e-raha tokeneid emiteerivad e-raha asutused, kui seda nõuab pädev asutus vastavalt määruse (EL) 2023/1114 artikli 58 lõikele 2. |
Artikkel 2
Menetlus
1. Päritoluliikmesriigi pädev asutus (edaspidi „pädev asutus“) esitab varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendile eelnõu oma otsuse kohta nõuda omavahendite suurendamist kooskõlas määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõikega 3, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase emitendi väljendatud seisukohti.
2. Lõikes 1 osutatud eelnõus sätestatakse järgmine:
|
a) |
summa ja protsent, mille võrra peab omavahendeid suurendama võrreldes tagatisvara portfelli summaga, mis tuleneb määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisest; |
|
b) |
asjakohane põhjendus kõrgema riskitaseme määramise kohta; |
|
c) |
kas asjaomase suurema riski realiseerumine võib avaldada olulist mõju emitendi finantsseisundile või laiema finantssüsteemi finantsstabiilsusele; |
|
d) |
kas selline suurem risk on asjaomase emitendi juhtimis- või ärimudelist sõltumatu; |
|
e) |
aeg, mille jooksul asjaomane emitent peab suurendama omavahendeid vastavalt artiklile 3. |
3. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitent esitab oma seisukohad lõikes 2 osutatud mis tahes elemendi kohta 25 tööpäeva jooksul alates eelnõu kättesaamisest.
4. Pädev asutus teavitab varapõhiste või e-raha tokenite emitenti oma lõplikust otsusest, mis peab sisaldama lõikes 2 loetletud elemente.
5. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitent esitab pädevale asutusele 25 tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 osutatud otsuse saamist üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas tema omavahendeid pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul suurendatakse. Kava peab sisaldama järgmist:
|
a) |
ajaliselt määratletud etapid ja menetlused, mille abil omavahendeid ettenähtud aja jooksul suurendatakse; |
|
b) |
kinnitus, et suuremate omavahendite nõude täitmiseks kavandatav omavahendite kirjete ja instrumentide kasutamine vastab kõigile määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõikes 2 sätestatud tingimustele. |
6. Kui artiklis 3 osutatud omavahendite suurendamise lõpuleviimiseks ette nähtud aeg on pikem kui kolm kuud, teavitab varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitent pädevaid asutusi kord kuus kava rakendamise edenemisest.
7. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitent teavitab pädevat asutust viivitamata, kui mõnda etappi või menetlust ei ole võimalik artikli 3 nõudeid järgiva ajakava kohaselt lõpule viia.
8. Pädev asutus jälgib hoolikalt kava rakendamist.
9. Juhul kui on loodud määruse (EL) 2023/1114 artikli 119 lõikes 1 osutatud kolleegium, teavitab pädev asutus Euroopa Pangandusjärelevalvet lõigetes 2–8 osutatud kogu teabest, sealhulgas eelnõust ja lõplikust otsusest, kavast ja kõigist asjakohastest ajakohastustest.
Artikkel 3
Ajakava
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kehtestab pädev asutus varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendile määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõikes 3 osutatud pädeva asutuse hinnangu alusel kehtestatud suuremate omavahendite nõude täitmiseks omavahendite korrigeerimise tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui kuus kuud alates artikli 2 lõikes 4 osutatud lõplikust otsusest teatamisest.
2. Kui pädev asutus kehtestab varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendile suuremate omavahendite nõude täitmiseks omavahendite korrigeerimise tähtaja, võtab ta arvesse võimalikke suuremaid riske, mille realiseerumisel võib olla oluline mõju laiema finantssüsteemi või emitendi finantsstabiilsusele, ning võimalikke puudusi asjaomase emitendi juhtimis- või ärimudelis.
Artikkel 4
Kriteeriumid
Määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõikes 3 osutatud otsuse vastuvõtmisel võtab pädev asutus arvesse kõiki järgmisi riskihindamiskriteeriume:
|
a) |
kas on tõenäoline, et varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitent rikub järgmise 12 kuu jooksul määruse (EL) 2023/1114 artikli 34 lõigetes 1, 8 ja 10 ning artiklites 36–39 sätestatud nõudeid, hinnates, kas varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendil võib olla puudusi või nõrkusi seoses määruse (EL) 2023/1114 artiklis 34 ja artiklites 36–39 sätestatud nõuete kohaldamisega; |
|
b) |
kas tagatud on lunastamine nimiväärtuses ja turuväärtuses tavapärastes või halvenenud turutingimustes; |
|
c) |
kas on suurenenud tagatisvara portfelli väärtuse või varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendi finantsseisundi märkimisväärse halvenemise risk; |
|
d) |
kas on suurenenud operatsioonirisk, mis tuleneb süsteemidest, sealhulgas aluseks olevast hajusraamatust ja mis tahes kauplemisplatvormist, turutaristust või maksesüsteemist, mida kasutatakse tokeni emiteerimiseks või ülekandmiseks, ning muudest kolmandast isikust krüptovarateenuse osutajatest, nagu krüptovara hoidjad, kellele tokenite või tagatisvarade hoidmisel võidakse tugineda. |
Artikkel 5
Stressitestiprogrammi ülesehitus
1. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid tagavad, et nende stressitestiprogramm on elujõuline ja realistlik ning et stressitestimise tulemusel tehakse kõigil juhtimistasanditel teadlikke otsuseid kõigi olemasolevate ja võimalike riskide kohta, mille realiseerumisel oleks märkimisväärne mõju emitendi finantsseisundile.
2. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid vaatavad oma stressitestiprogrammi korrapäraselt läbi ja hindavad seda, et teha kindlaks selle tulemuslikkus, usaldusväärsus ja sobivus nii seoses asjaomase emitendi enda kui ka emiteeritud tokenite riskiprofiiliga, ning hoiavad seda ajakohasena. Hindamine toimub igal aastal ning see kajastab täielikult nii väliseid kui ka sisemisi tingimusi.
3. Stressitestiprogrammi väljatöötamisel käsitlevad varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid kõike järgmist:
|
a) |
programmi tulemuslikkus sellele seatud eesmärkide saavutamisel; |
|
b) |
täiustamise vajadus; |
|
c) |
kindlakstehtud riskitegurid, asjakohaste stsenaariumide valiku põhjendused ja ülesehitus, mudeli eeldused ja tulemuste tundlikkus nende eelduste suhtes, samuti eksperdihinnangu roll, tagamaks, et sellega kaasneb usaldusväärne analüüs; |
|
d) |
mudeli toimimine, sealhulgas selle toimimine valimiväliste andmete puhul, nagu andmed, mida ei kasutatud mudeli väljatöötamisel; |
|
e) |
kuidas võtta arvesse võimalikku maksevõime ja likviidsuse negatiivset ahelmõju; |
|
f) |
maksevõime stressitestide ja likviidsuse stressitestide vaheliste võimalike seoste adekvaatsus; |
|
g) |
pädevatelt asutustelt järelevalvealaste või muude stressitestide käigus saadud tagasiside; |
|
h) |
andmetaristu piisavus (süsteemide kasutamine ja andmete kvaliteet); |
|
i) |
kõrgema juhtkonna ja juhtorgani asjakohane kaasatus; |
|
j) |
kõik eeldused, sealhulgas äri- ja/või juhtimiseeldused, ning kavandatud juhtimismeetmed, lähtudes stressitesti eesmärgist, liigist ja tulemustest, sealhulgas hinnang juhtimismeetmete teostatavuse kohta stressiolukordades ja muutuvas ärikeskkonnas; |
|
k) |
asjakohaste dokumentide piisavus ja läbipaistvus. |
4. Stressitestiprogramm dokumenteeritakse nõuetekohaselt igat liiki stressitestide puhul.
5. Stressitestiprogrammi hinnatakse kogu organisatsiooni ulatuses, näiteks hindavad seda riskikomitee ja siseaudiitorid. Kõnealuse protsessi hindamisel osalevad ka äriüksused, kes ei vastuta programmi kavandamise ja rakendamise eest, või väliseksperdid, võttes arvesse asjakohaseid eksperditeadmisi konkreetsetes teemavaldkondades.
6. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid tagavad, et nii stressitestiprogrammi esialgsel kavandamisel kui ka selle hilisemal hindamisel toimub tõhus dialoog, millesse on kaasatud emitendi kõigi ärivaldkondade eksperdid, ning et programmi ja selle ajakohastused vaatavad nõuetekohaselt läbi emitendi kõrgem juhtkond ja juhtorgan, kes ühtlasi vastutavad programmi elluviimise jälgimise ja järelevalve eest.
Artikkel 6
Stressitesti liigid
1. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid peavad tegema maksevõime ja likviidsuse stressiteste.
2. Maksevõime stressitestiga käsitletakse teatavate muutuste, sealhulgas makro- või mikromajanduslike stsenaariumide mõju varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendi üldisele kapitalipositsioonile, sealhulgas tema miinimum- või täiendavate omavahendite nõudele, prognoosides emitentide kapitaliressursse ja -nõudeid, tuues välja emitendi nõrgad küljed ning hinnates tema võimet katta kahjusid ja neutraliseerida mõju tema solventsuse positsioonile.
3. Likviidsuse stressitestiga käsitletakse teatavate arengusuundade, sealhulgas makro- või mikromajanduslike stsenaariumide mõju rahastamis- ja tururiski aspektist ning šokkide mõju varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendi tagatisvara portfelli likviidsusele ja tema üldisele likviidsuspositsioonile, sealhulgas tema miinimum- või täiendavatele likviidsusnõuetele.
4. Stressitestide metoodika konkreetne ülesehitus, keerukus ja üksikasjalikkuse tase peab vastama varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendi laadile, sealhulgas lunastamisõiguse laadile, tegevuse ulatusele ja mahule, samuti tagatisvara portfelli keerukusele, kontsentratsioonile ja koosseisule.
Artikkel 7
Eri stressitestide minimaalne sagedus
1. Maksevõime stressitest tehakse oluliste varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentide puhul kord kvartalis ning mitteoluliste varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide puhul kaks korda aastas.
2. Likviidsuse stressitesti tehakse kõigi varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitentide puhul vähemalt kord kuus.
Artikkel 8
Stressitestidega seotud sisemine juhtimiskord
1. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendi stressitestiprogrammi võtab vastu tema juhtorgan, kes vastutab selle rakendamise eest kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EL) 2023/1114.
2. Stressitestiprogrammi raames hinnatakse, kas juhtorgani liikmetel on meeskonnana piisavad teadmised, oskused ja kogemused, mis võimaldavad kõike järgmist:
|
a) |
mõista täielikult, kuidas stressisündmused mõjutavad emitendi üldist riskiprofiili; |
|
b) |
tagada, et stressitestide tegemiseks on määratud selgelt vastutusalad ja eraldatud piisavad ressursid, näiteks kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud infotehnoloogiasüsteemid; |
|
c) |
osaleda aktiivselt aruteludes stressitestimisega seotud töötajatega ja isikutega, kellele stressitestimisega seotud ülesanded on edasi antud; |
|
d) |
seada kahtluse alla peamised modelleerimise eeldused, stsenaariumide valik ja stressitestide aluseks olevad eeldused üldiselt; |
|
e) |
otsustada vajalike riskijuhtimismeetmete üle ja arutada neid pädevate asutustega. |
3. Stressitestiprogramm töötatakse välja viisil, mis võimaldab teha stressiteste kooskõlas emitendi asjakohaste asutusesiseste põhimõtete ja menetlustega.
4. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid tagavad, et kõik stressitestiprogrammi osad, sealhulgas selle hindamine, dokumenteeritakse nõuetekohaselt ja et neid dokumente ajakohastatakse vajaduse korral korrapäraselt asutusesiseste põhimõtete ja menetluste osana.
5. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid tagavad, et stressitestiprogrammi ülesehitusega nähakse ette tõhus teabevahetus äriliinide ja juhtimistasandite vahel, et suurendada teadlikkust, parandada riskikultuuri ning soodustada arutelusid olemasolevate ja võimalike riskide üle ning samuti võimalike juhtimismeetmete üle.
6. Stressitestiprogramm töötatakse välja emitendi riskijuhtimisraamistiku lahutamatu osana. Stressitestid kavandatakse nii, et need toetaksid erinevaid äriotsuseid ja -protsesse ning strateegilist planeerimist. Strateegiliste otsuste tegemisel võetakse arvesse stressitestide käigus kindlaks tehtud puudusi, piiranguid ja nõrku külgi.
7. Stressitestide tulemusi kasutatakse sisendteabena emitendi riskivalmiduse ja -piirangute kindlaksmääramise protsessis ning planeerimisvahendina, mille abil tehakse kindlaks loodavate ja olemasolevate äristrateegiate tõhusus ning hinnatakse võimalikku mõju omavahenditele ja likviidsusele.
Artikkel 9
Stressitestiprogrammide jaoks vajalik andmetaristu
1. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid tagavad, et stressitestiprogrammi toetab piisav ja läbipaistev andmetaristu.
2. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid tagavad, et nende andmetaristu on piisava võimsusega, et katta stressitestiprogrammi mahuka andmeanalüüsiga seotud vajadused, ning et neil on kehtestatud mehhanismid, millega tagatakse püsivalt ja järjepidevalt suutlikkus teha programmikohaseid stressiteste.
3. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid tagavad, et andmetaristu tagab nii vajaliku paindlikkuse kui ka asjakohase kvaliteedi- ja kontrollitaseme.
4. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid tagavad, et nende andmetaristu on proportsionaalne nende tegevuse suuruse ja keerukuse ning riski- ja äriprofiiliga, ning võimaldab teha stressiteste kõigi selliste oluliste riskide käsitlemiseks, mille suhtes asutus on avatud.
5. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid eraldavad piisavalt personali ning finants- ja materiaalseid ressursse, et tagada oma andmetaristu, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemide tulemuslik arendamine ja hooldamine.
Artikkel 10
Metoodika, ühised võrdlusparameetrid ja eelduste tõenäosus
1. Varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid teevad kindlaks järgmiste kategooriate riskid:
|
a) |
varapõhiste tokenite või e-raha tokenite ja tagatisvara väärtuse, ülekantavuse, likviidsuse, kättesaadavuse või vahetatavusega seotud riskid; |
|
b) |
riskid, mis tulenevad süsteemidest, millele varapõhine token või e-raha token tugineb, sealhulgas tokeni aluseks olevast hajusraamatust või mis tahes muust tehnoloogiast, kauplemisplatvormist, turutaristust või maksesüsteemist, mida kasutatakse tokenite emiteerimiseks või ülekandmiseks; |
|
c) |
riskid, mis tulenevad selliste lepinguliste kokkulepete täitmisest, mille asjaomane emitent on sõlminud teiste emitentide, krüptovarateenuse osutajate, finantsasutuste või muude füüsiliste või juriidiliste isikutega seoses tokenite emiteerimise või ülekandmisega või tagatisvara portfelli loomise, haldamise, hoidmise või investeerimisega, sealhulgas mis tahes kokkulepetest, mille alusel emitent annab oma ülesandeid edasi. |
2. Lõikes 1 osutatud riskide hindamiseks teevad varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid kindlaks konkreetsed riskistsenaariumid, kasutades lõikes 1 osutatud eri riskikategooriatega seotud minevikustsenaariume ja/või hüpoteetilisi stsenaariume.
3. Lõikes 2 osutatud konkreetsed riskistsenaariumid peavad olema täpselt määratletud ja nende võimalik mõju peab olema mõõdetav.
4. Konkreetsete riskide kindlakstegemisel määravad varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitendid riskisündmuste jaoks kolmeaastase perioodi maksevõime stressitesti puhul ja kuni ühe aasta pikkuse perioodi likviidsuse stressitesti puhul, täpsustavad riskile avatud vara ja koostavad riskistsenaariumi täpse kirjelduse.
5. Varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite emitendid mõõdavad või hindavad ligikaudselt kindlakstehtud stressistsenaariumide tagajärgi ja tõenäosust ning nendest stsenaariumidest tulenevat võimalikku kahju.
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2024
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/415/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)